• LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES


  •   
  • FileName: raamat(1).pdf [preview-online]
    • Abstract: LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES1. SissejuhatusJärgnev raport uurib vaimupuudega inimeste võimalusi õppida ja töötada.Rapordi koostamist toetab Avatud Ühiskonna Instituut.Kokku uuritakse olukorda 15 riigis.

Download the ebook

LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
1. Sissejuhatus
Järgnev raport uurib vaimupuudega inimeste võimalusi õppida ja töötada.
Rapordi koostamist toetab Avatud Ühiskonna Instituut.
Kokku uuritakse olukorda 15 riigis.
Iga maa uuringu viivad läbi kohalikud inimesed.
Töö käigus vaadeldakse riigis kehtivaid seadusi.
Töö käigus arutati seadusi ja nende rakendumist vaimupuudega inimestega.
On teada, et kogu Euroopas on vaimupuudega inimestel raskusi oma
põhiõigustest aru saamisega.
Uuring on vajalik selleks, et kaitsta vaimupuudega inimeste õigusi ja luua
neile võrdseid võimalused oma õiguste ja kohustuste mõistmiseks.
1
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Antud uuringu soovitused peaksid julgustama tegevuskavade arendamist, et
võimaldada vaimupuudega inimestele ligipääs haridusele ja tööhõivele.
Antud soovitusi saavad vaimupuudega Enese Esindajad kasutada oma töös
vaimupuudega inimeste õigusi kaitstes.
Sellel pildil on enese esindaja Ivar. Ta kaitseb oma õigusi !
Selleks, et soovitustest paremini aru saada, palu abi oma tugiisikult.
Abiks on ka sõnastik raporti lõpus, mis seletab raskeid sõnu.
2
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
2. Soovitused Eesti Vabariigi valitsusele
Vaimupuudega inimestel on õigus õppida!
1. Peaks üle lugema kui palju vaimupuudega lapsi õpib tavakoolis.
2. Peaks uurima kui palju on tavakoole ja lasteaedasid kus saavad õppida
vaimupuudega inimesed.
Kaasav haridus:
1. Haridusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi peaksid tegema paremat
koostööd.
2. Peab kokkuleppima kuidas toetada vaimupuudega inimesi kaasavat
haridussüsteemi.
4. Peab kokkuleppima kust leida raha toetavate teenustele ja koolidele, et
vaimupuudega inimesed saaksid koos teistega õppida.
5. Koolidele peab andma rohkem vahendeid, et nad saaksid sobitusklasse
teha ja palgata abiõpetajaid kui klassis on vaimupuudega laps.
6. Seadustesse peaks sisse viima, et kool on kohustatud vastu võtma
vaimupuudega õpilase.
3
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Ligipääs haridusele:
1.Haridusministeerium peaks määratlema kohaliku omavalitsuse kohustused
selleks, et kõigil vaimupuudega inimestel oleks võimalik kasutada oma
õigust haridusele.
2. Peab kontrollima, kas kohalik omavalitsus täidab oma kohustusi.
Kas nad kaotavad takistused koolis (näiteks: transport, isiklik abistaja koolis
või lasteasutuses).
Lapsevanema õigused:
1. Lapsevanema soovidega peab arvestama vaimupuudega lapse kooli
suunamisel.
Iga pere tahab, et laps õpiks kodu lähedal koolis.
Õpetajate koolitus:
1. Tavakooli õpetajatele peab korraldama rohkem koolitusi töötamiseks
vaimupuudega lastega.
Õpetajad vajavad ka toetust ja selgitusi kaasava hariduse vajalikkuse ning
võimalikuse kohta.
See on Rebecca. Ta on 9 aastane.
Ta õpib tavakoolis lihtsustatud õppekava alusel.
4
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Vaimupuudega inimestel on õigus töötada !
1. Eesti Vabariigi Valitus peab kontrollima kas kehtivaid seadusi jälgitakse
ja rohkem toetama tööandjaid kes võtavad tööle erivajadusega inimese.
2. Eesti Vabariigi Valitsus peab arendama teenuseid, mis toetavad
vaimupuudega inimeste töötamist ja looma neile töötamise kohti.
Sotsiaalettevõtteid, kaitstud töö keskusi ja paremat toetatud töö teenust.
3. Eesti Vabariigi Valitsus peab alati arvestama vaimupuudega inimeste
erivajadustega .
Kõigis Riiklikes Arengukavades, seadustes ja muudes dokumentides.
Põltsamaa Felixis töötab üheksa vaimse puudega inimest.
Ettevõte peab erivajadusega inimeste palkamist positiivseks kogemuseks.
Pildil Peedu (vasakul) oma tugiisiku, vahetuse juhi Liiaga.
Foto: Väino Valdmann / AS Põltsamaa Felix
5
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Rehabiliteerimine:
1. Eesti Vabariigi Valitsus peab jälgima, et rehabilitatsiooniplaan keskenduks
inimese individuaalsetele vajadustele.
2. Rehabiliteerimise teenuste nimekirja peab täiendamine paindlike, ka
vaimupuudega inimestele sobivate teenustega.
Rehabiliteerimine peaks enam keskenduma vaimupuudega inimeste
tulevasele tööelule ja neid selleks ette valmistama. Inimestele tuleb anda nii
elukutse kui ka psühholoogiline ettevalmistus töömaailma sisenemiseks.
Töövõimetuse hindamine:
1. Töövõimetuse hindamise protsessi peaksid olema aktiivsemalt kaasatud
inimene, kellele hinnangut määratakse.
Samuti peaks osalema tema vanem, vanemad või eestkostja ning
sotsiaaltöötaja.See aitaks muuta hindamisprotseduurid inimesele
arusaadavamaks ning selgemaks.
Tööturu programmid ja teenused:
1. Ühtlustada tööhõivealased teenused vaimupuudega isikutele:
Lisada ka kaitstud töö keskused riikliku hoolekandeprogrammi või
motiveerida kohalike omavalitsusi looma kaitstud töö keskusi.
Aktiivsed tööturumeetmed:
1. Tööhõiveametid peavad ka erivajadustega inimestele korraldama töö
õppimise kursusi.
Eesti Vabariigi Valitsus peab tagama vaimupuudega isikutele võimalused
osaleda aktiivsetes tööturumeetmetes.
6
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Töötamise toetamine:
1. Eesti Vabariigi Valitsus peab kindlustama rahastamise ja toetused
vaimupuudega inimeste kaitstud töö keskuste loomiseks ja arendamiseks.
2. Eesti Vabariigi Valitsus peab suurendama toetatud töö teenuse arendamist
ja rahastamist.
Ta peab tagama jätkusuutlikku ning ajaliste piiranguteta nõustamise ning
toetussüsteemi töötavale vaimupuudega inimesele ja tema tööandjale.
Vaimupuudega inimene vajab pidevat toetust.
3. Eesti Vabariigi Valitsus peab suurendama toetust tööandjale, kelle juures
töötab vaimupuudega või liitpuudega inimene.
4. Puuetega inimestele töökohtade kohandamise arendamine.
Vajalik on töökohtade kohandamise teenuse väljatöötamine, tööandjate
nõustamine, töökohtade kohandamise rahastamise selgitamine ja
lihtsustamine. See innustaks tööandjaid puuetega inimesi tööle võtma.
Kutseõpe:
1. Eesti Vabariigi Valitsus peab tagama, et vaimupuudega inimeste kutseõpe
ja psühholoogiline ettevalmistus viiakse läbi kaasavas vormis.
Säilitada ja arendada tuleks ka olemasolevat vaimupuudega inimestele
mõeldud kutseõpet.
Elukestev õpe:
1. Eesti Vabariigi Valitsus peab jälgima ja toetama vaimupuudega inimeste
täiskasvanuhariduses osalemise võimalusi.
2. Tööturuamet peab organiseerima vaimupuudega inimeste tööalast
ümberõpet ja täiendõpet.
3. Peab jälgima, et ka neil erivajadustega inimestel kes ei suuda puude
raskuse tõttu töötada oleks võimalus tegeleda töösarnase tegevusega.
7
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
SEIRE LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
3. Haridus
Erivajadustega inimeste hariduse saamise küsimustega tegeleb
Eesti Vabariigi Haridusministeerium
Eesti Vabariigi haridusminister Tõnis Lukas
3.1 Õigus haridusele
Eesti Vabariik tagab kõikidele lastele õiguse haridusele.
Eesti riigi põhiseaduse paragrahv 37 ütleb, et igaühel on õigus haridusele.
Hariduse kohta kehtib mitu palju seadusi.
Eesti Vabariigi Haridusseaduses on öeldud, et riik ja kohalik
omavalitsus peavad kindlustama Eestis igaühele võimaluse koolis käia ja
pidevalt õppida.
Eesti riik on oma seadustes arvestanud, et õppimine kestab kogu elu.
8
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Õppimise viis ja eesmärgid peavad arvestama õppija vanust ja erivajadusi.
Eesti seadusandlus toetab puuetega laste haridust.
Sõltuvalt õpilaste erivajadustest võib põhikool ja gümnaasium olla
erivajadustega õpilaste kool või sanatoorne kool.
Erivajadustega õpilaste kool on keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning
psüühikahäiretega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.
Sanatoorne kool on tervisehäiretega õpilastele, seal nad õpivad ja saavad
vajalikku ravi.
Seadus kinnitab ka põhikoolis ja gümnaasiumis kasutatavad õppekavad nii
tavakoolis õppivatele lastele kui ka erivajadustega lastele.
Kutseõppeasutuse seadus loob puuetega inimestele eritingimused õppimiseks
kutsekoolis.
Seaduse järgi võivad erivajadustega, ka vaimupuudega lapsed õppida
oma elukohajärgses tavakoolis.
Alati pole kohalik omavalitsus võimaldanud soodsate tingimuste loomist
puuetega laste õpetamiseks kodu lähedal.
Sel juhul on puudega või eriabi vajavatel lastel õigus õppida kõige lähemas
tingimustele vastavas koolis.
Õpilasel on õigus valida oma huvidele ja võimetele vastav kool.
Õpilane saab valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires.
Õpilane võib õppida individuaalse õppekava järgi.
3.2 Eesti haridussüsteem
Eestis peavad koolis käima lapsed vanuses 7-17.a.
Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda oma lapse koolimineku
edasilükkamist.
Inimestel, kes on üle 17 aasta vanad, on võimalik edasi õppida päevases,
õhtuses ja kaugõppe vormis.
Lapsevanemad on esitanud haridusministrile ettepaneku, et vaimupuudega
lapsed peaksid koolis käima 21. eluaastani.
9
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Minister ei ole sellele ettepanekule veel vastanud.
Põhiharidus on kõige olulisem osa lapse kooliteest.
Põhihariduse saamiseks peab õppima 1-9 klassis
Ilma põhihariduseta ei saa paljusid asju edasi õppida.
Riigikoolid ja munitsipaalkoolid peavad vastu võtma kõik nende
teeninduspiirkonna 7. kuni 17. aastased lapsed.
Kui kool võtab vastu erivajadustega lapsed, peab ta neile tagama sobivad
tingimused.
Erivajadustega lastele võib nõustamiskomisjon soovitada ka eriklasse.
Sellistes klassides on tavaliselt vähem õpilasi kui harilikus klassis.Eriklasse
moodustatakse tavaliselt linnades ja suuremates keskustes, sest seal on
rohkem inimesi, kes neid vajavad.
Selliseid klasse on 4 tüüpi:
· tasandusklassid õpiraskustega laste õpetamiseks
· abiklassid kerge vaimupuudega laste õpetamiseks
· toimetulekuklassid mõõduka vaimupuudega laste õpetamiseks
· hooldusklassid raske ja sügava vaimupuudega laste õpetamiseks
Kui kool ei suuda erivajadustega lapsele sobivaid tingimusi luua, on 1. – 9.
klassi õpilasel õigus koduõppele.
3.3 Puude astme määramine kooli valimiseks
Võimetele sobiva õppekava või kooli soovitab puudega lapsele uuringute
põhjal nõustamiskomisjon.
Erikooli ja eriklassi võetakse õpilane vastu lapsevanema kirjaliku avalduse
ning nõustamiskomisjoni otsuse alusel.
Nõustamiskomisjon saab lapse kooliskäimise suhtes teha ainult soovitusi.
Kui lapsevanem ei ole nõus komisjoni otsusega ning ei soovi oma lapse
õppimist erikoolis või eriklassis, ei saa last erikooli saata.
10
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Lapse õiguse konventsiooni kohaselt ei tohi last eraldada vanematest
vastu nende tahtmist.
Lapsevanem peab valima lapsele parima õppimise variandi.
Kuid ikkagi tuleb kõige rohkem arvestada lapse huvidega.
Vanemad peavad kindlustama lapse suunamise ja juhendamise vastavalt
tema vanusele ja võimetele.
See võib olla tavakooli eriklass, koduõpe, individuaalõpe või erikool.
3.4 Riiklik hariduspoliitika
Eesti riigis peetakse haridust väärtuseks.
Riigi hariduspoliitikaga tegelevad Riigikogu ja Vabariigi Valitsus.
Riigikogu võtab vastu haridusega seotud seadusi.
Valitsus jälgib nende seaduste täitmist.
Eesti hariduspoliitika põhiseisukohaks on, et igal Eesti elanikul on õigus
võimetekohase hea hariduse saamiseks.
Sealjuures ei ole tähtis tema sugu, vanus, vaimne ja füüsiline tervis,
majanduslikud võimalused ja elukoht.
Eesti hariduspoliitika tunnustab vaimupuudega inimeste võrdsete
võimaluste ja õppimise vajadust.
11
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
3.5 Hariduspraktika
3.5.1 Õppekavad ja toetus
Põhiharidust on võimalik Eestis saada kolme erineva riikliku õppekava
alusel:
· Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava
· Põhihariduse lihtsustatud õppekava
· Toimetuleku riiklik õppekava
Riikliku õppekava alusel koostab iga kool oma õppekava.
Tava-põhikooli õppekava on kõikidele õpilastele, ka erivajadustega lastele
ühesugune.
Erivajadustega laste koolide õppekavad koostatakse eraldi erinevate
koolitüüpide jaoks.
Need järgivad riiklikku õppekava.
Riikliku lihtsustatud õppekava järgi õpivad kerge vaimupuudega
õpilased.
Toimetuleku riikliku õppekava järgi õpivad mõõduka ja raske
vaimupuudega lapsed.
Nõustamiskomisjon vastutab lapsele võimetekohase õppekava ja õppevormi
soovitamise eest.
Erivajadusega lapsed käivad ikka sagedamini tavakoolis.
Õpiabi ( eripedagoogi abi, logopeedi tugi, parandusõpe, pikapäevarühmad )
pakuvad eripedagoogid kas koolis või kodus.
Lisaabi vajaduse kava tehakse igale lapsele eraldi.
12
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
3.5.2 Individuaalne õppekava
Individuaalne õppekava on kirjalik dokument.
See kirjeldab erivajadusega õpilase vajadusi õppimisel.
Üha enam soovitatakse Eestis puudega lapse tavakooli tulemisel koostada
individuaalne õppekava.
Seda tuleks kasutada siis, kui lapse erivajadus ei nõua lapse suunamist
erikooli.
Individuaalses õppekavas peab olema kirjas, mida lapsele õpetatakse ja
millist eriabi ta vajab.
See kava peaks arvestama lapse erivajadustega.
See kava võidakse koostada ühe või mitme aine õppimiseks.
Kava võib koostada ka kogu programmi ulatuses.
Ometi on lapsi, kes millegipärast veel eriõpetust ei saa.
3.5.3 Õpetajakoolitus
Riik peab kindlustama puuetega laste õpetamisel hea tasemega
õpetajate täiendkoolituse.
Kõrgkoolides koolitatakse eripedagooge, sotsiaalpedagooge ja logopeede.
Õpetajad õpivad koolis kuidas töötada erivajadustega õpilastega.
Seega noored õpetajad on ette valmistatud töötamiseks erivajadusega
õpilastega.
Eesti õpetajad vajaksid lisakoolitust erivajadustega õpilaste kaasamise osas.
Nende osa erivajadustega õpilaste kaasamisel kodukoha kooli on väga tähtis.
3.5.4. Kaasav haridus
Eestis rõhutatakse kõikide laste võrdset õigusest haridusele.
Seaduste põhjal on olemas võrdseks hariduseks võrdne võimalus kõigile.
13
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Ometi ei saa enamus erivajadusega lapsi õppida kodukoha koolis, sest
puuduvad vajalikud vahendid ja raha.
Ei ole toetusi ja teenuseid, mis toetaksid erivajadustega laste õppimist
tavakoolis koos teiste eakaaslastega. Koolidel pole aga piisavalt teadmisi,
oskusi ja kogemusi
Õpetajatel puuduvad vajalikud teadmised erivajadusetega laste õpetamiseks.
Nad arvavad, et ei tule toime samal ajal nii tavaõpilaste kui ka
erivajadustega õpilaste õpetamisega.
3.5.5 Alusharidus – ( 1-3 klass )
Seaduse järgi võib valla või linnavalitsus moodustada lasteasutuses
sobitusrühmi või erirühmi.
Rühma avamiseks on vaja lasteasutuse juhataja ettepanekut.
Sobitusrühmas käivad puudega lapsed koos teiste lastega.
Erirühma kuuluvad ainult puudega lapsed.
Puudega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse
ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel.
Sobivate tingimuste loomise eest vastutab asutuse juhataja.
Probleem tekib, kui omavalitsusel pole raha lapse lasteaiakoha jaoks.
Võib juhtuda, et omavalitsusel pole raha ka lapse saatmiseks kaugemal
asuvasse lasteaeda, kus on tema jaoks head tingimused.
Vanematel on suhteliselt raske panna oma vaimupuudega last tavalisse
lasteaeda.
Kui lapsel on vaja isiklikku abistajat selleks, et õppekava järgida, peab
vanem ta ise palkama.
Samuti nõuab puudega lapse käimine tavalises lasteaias vastuvõtlikke
töötajaid ja mõistvaid kohaliku omavalitsuse töötajaid.
Lasteaiad ja erilasteaiad nõuavad, et vaimupuudega lastel oleks
tugiõpetaja.
Eestis see teenus puudub.
14
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
3.5.6 Üldharidus –( 1-12 klass )
Haridusseaduse järgi võib puudega lapsi õpetada elukohajärgses koolis,
kus on loodud vajalikud tingimused.
Lapsevanemal on võimalus panna oma laps erikooli asemel tavakooli või
erakooli.
Pole olemas aga seadusi, mille järgi saaks kool kohandada oma tingimusi
lapse vajaduste järgi.
Vajalik toetus võrdsete võimaluste ja kaasamise elluviimiseks ei ole
seadustega reguleeritud.
Lapsevanem võib jätta lapse ka koduõppele.
See annab lapsele ja vanematele võimaluse jätta laps koju elama.
Siis pole vaja teda saata kodust väga kaugele erikooli.
Kuid lapse õpetamise seisukohast ei ole see hea.
Lapse koduõppele jätmine piirab tema suhtlemisvõimalusi.
See on suureks takistuseks lapse arengule.
Samuti paneb see vanemate õlgadele väga suure koormuse.
3.5.7 Põhiharidus ( 1-9 klass )
Põhihariduse ( 1-9 klassi ) omandamiseks on vaimupuudega lapsel Eestis
järgnevad võimalused:
· tavakoolis individuaalse õppekava alusel
· toimetulekukoolis mõõduka vaimupuude korral
· abikoolis kerge vaimupuude korral
· hoolduskoolis raske või sügava vaimupuudega või liitpuudega lastele
Üldhariduskoole oli 2006/2007 õppeaastal 601.
Täpne vaimupuuetega laste arv üldhariduskoolides pole teada.
15
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Nagu jooniselt näha, on erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides iga
aastaga kasvanud ( vaata joonist ).
Põhjus selleks võib olla vanemate muutunud suhtumine.
Põhjus on ka selles, et tekkinud on rohkem võimalusi õppimise toetamiseks.
Vaja on rohkem teenuseid ja toetusi mis toetaksid vaimupuudega laste
võimalusi õppida kodu lähedal tavakoolis!!
3.5.8 Erikoolid
Vastavalt vajadusele moodutab Haridus- ja Teadusministeerium,
vallavalitsus või linnavalitsus koole tervisehäiretega ja puuetega lastele.
Õpilased, kes vajavad eriõpet, eriabi, kasvatuse eritingimusi või ravi,
võivad õppida erikoolis, sanatoorses koolis või kodus.
Erivajadustega laste koole oli 2006 õppeaastal 46.
16
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
3.5.9. Kutseharidus
Kutseharidust reguleerib Eestis Kutsehariduse seadus.
Kutseõppeasutuse seadus reguleerib spetsiaalselt puuetega inimeste
võimalusi õppida kutsekoolis. Valitsuse määrus puuetega inimeste
kutsealasest koolitusest tagab erivajadustega inimestele võimaluse
omandada esmast kutseharidust
Kutsehariduse ülesanne on pakkuda mitmekülgseid ametioskusi.
Peale põhihariduse saamist võivad erivajadusega lapsed ja noorukid edasi
õppida keskkoolides ning kutsekoolides.
Õpilased, kellel ei ole põhiharidust, saavad samuti kutsekoolides ametit
õppida.
Suurim probleem puuetega inimeste vastuvõtul kutsekõppekeskustesse on
sobivate töötajate puudumine.
Muret teeb veel see, et suur kool ei sobi vaimupuudega noortele, kuna nemad
vajavad individuaalsemat lähenemist.
Üldjuhul õpib erivajadustega õpilane tavalises rühmas.
Erivajadusega õppurile koostatakse individuaalne õppekava, lähtudes tema
rehabilitatsiooniplaanist.
Individuaalsetes kavades peab sees olema sotsiaalseks toimetulekuks vajalik
koolitus.
See on vajalik, sest kutseõppe eesmärgiks on õpilase osavõtt ühiskonnaelust
ja tööelust.
Vähe on kutseõppe võimalusi vaimupuudega noortele.
Tallinnas asub Astangu Toimetulekukeskus.
Astangu Toimetulekukeskus on riiklik kutserehabilitatsiooni keskus.
Ühest riiklikust üle-Eestilisest kutserehabilitatsiooni keskusest, kus võivad
erinevate erivajadustega inimesed õppida, on liiga vähe.
Vähe on mõeldud ilma põhihariduseta noorte õppimisvõimalustele!
17
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Õigused õppida peale koolikohustuse lõppemist (17-aastaseks saamisel)
vaimupuudega inimestel puuduvad.
Eriti raskes olukorras on raske ja sügava vaimupuudega inimesed, kellel
puuduvad tihti võimalused õppida oma kodukoolis.
Enamasti on nad sunnitud õppima internaatkoolis, kodust eemal, sest
elukohajärgses koolis pole võimalusi või soovi erivajadusega last õpetada.
Väiksemates asulates on raske ja sügava vaimupuudega inimestel enamasti
võimatu peale 17-aastaseks saamist kodukohas õpinguid jätkata.
3.5.10 Koduõpe
Koolikohustust võib täita ka kodus õppides.
Seda saab taotleda perearst, eriarst või lapsevanem.
Koduõppele on tervislikel põhjustel õigus 1.-9. klassi õpilasel, kelle
elukohale lähimas koolis puuduvad võimalused tema puudele vastavate
tingimuste loomiseks.
Elukohas õppiv õpilane on vastava kooli ja klassi õpilaste nimekirjas
märkusega «koduõppel». Ta on kooli õpilaste nimekirjas.
Tihti on tavakooli nimekirjas vaimupuudega lapsed, kes on hoopis
koduõppel. See ei ole kaasamine!
3.5.11. Tööalane koolitus
Töötu sotsiaalse kaitse seadus näeb ette spetsiaalseid koolitusi töötutele
inimestele kas individuaalselt või grupis kuni kuueks kuuks.
See koolitus võib olla kutsetreening – oskuste ja kogemuste omandamine.
See võib olla ka tööl hakkamasaamise psühholoogiline treening.
Tööhõiveamet ei organiseeri vaimupuudega inimestele ametikoolitusi.
Tööhõiveameti kaudu saab minna töötamise kohta praktikale !
18
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
3.5.12. Täiskasvanuharidus ja elukestev õpe
Töökogemused ja täiendkoolitus on saanud hariduse osaks.
Elukestva õppe rakendamine Eestis nõuab uute võimaluste otsimist.
Riik on võtnud oma kohustuseks õpetajate ja riigiametnike koolitamise,
et pakkuda täiendkoolitust neile, kes seda vajavad.
Ka seadused toetavad töötute kutseõpet.
Üldiselt on Eestis puuetega inimestel ikkagi väga vähe kutseõppe,
ümberõppe ning täiendkoolituse võimalusi.
19
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
4. Tööhõive
Puuetega inimeste toimetuleku, toetuste ja töötamise võimalustega
tegeleb kõige rohkem Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium
Eesti Vabariigi sotsiaalminister Maret Maripuu
4.1 Seadused
Põhiseaduses on kirjas, et kõigil inimestel on õigus vabalt valida
tegevusala, elukutset ja töökohta.
Seal on ka kirjas, et riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö
leidmisel.
Puuetega inimeste tööhõive kohta eraldi seadusi ei ole.
Kõik tööhõivet puudutavad seadused kehtivad ka puuetega inimeste kohta.
Töötamise kohta kehtib palju seadusi. Vaata Lisadest.
4.2 Töövõime
Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse määrab
kindlaks pensioniameti arstlik ekspertiisikomisjon või psühhiaatri
eriharidusega ekspertarst.
Alates 16. eluaastast kuni 65-aastaseks saamiseni võib töövõimetuse
tuvastamise ekspertiisi taotluse esitada arst.
20
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Arst täidab isiku kohta taotluse ja isik kinnitab oma allkirjaga, et on teadlik
ekspertiisi eesmärgist.
Juhul, kui töövõime piiramist soovib piiratud teovõimega isik, ei pea ta
selleks oma esindaja nõusolekut saama.
Arst saadab ekspertiisidokumendid edasi Pensioniametile.
Pensioniameti Ekspertiisikomisjon vormistab kirjaliku otsuse arstliku
töövõimetuse ekspertiisi tulemustega.
4.3 Arstlik ekspertiisikomisjon
Pensioniameti arstlik ekspertiisikomisjon vastutab nii puudeastme kui
ka töövõime kaotuse määra määramise eest.
Igal piirkondlikul Pensioniametil on oma Komisjon.
Komisjon koosneb vähemalt kahest arstist.
Töövõimetuse määramise otsus langetatakse arsti poolt esitatud
dokumentide alusel.
Taotleja ja tema vanemad ei osale ekspertkomisjoni koosolekul.
Isik võib ekspertiisikomisjoni otsuse edasi kaevata.
Seda saab teha Sotsiaalkindlustusameti juures olevale Vaidluskomisjoni
talitusele.Kaevata võib kolme kuu jooksul otsusest teadasaamisest.
Sel juhul viiakse läbi täiendav ekspertiis.
Komisjon määrab töövõimetuse määra.
Komisjon kirjeldab oma otsust protsentides %.
Näiteks töövõime kaotus 80%.
Komisjon ütleb millal peab uuesti töövõimet mõõtma tulema.
4.4. Töövõimetuse määr
Töövõimetuse määramisel lähtutakse meditsiinilistest normidest.
Püsival töövõimetusel on kaks astet:
· Täielikule töövõimetusele vastab töövõime kaotus 100 protsenti ( % ).
Täielikult töövõimetu on inimene, kes haiguse või erivajaduse tõttu üldse ei
saa tööd teha.
· Osalisele töövõimetusele vastab töövõime kaotus 10-90 protsenti (% ).
Osaliselt töövõimetu on inimene kes saab tööd teha vähem aega kui teised
või kes peab otsima oma erivajadustega sobiva töö.
21
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Vaimupuuetega inimeste töövõime kaotuse protsent on jagatud nelja
gruppi.
Neli töövõimetuse gruppi on:
· I grupp – 30-40-protsendiline töövõime kaotus.
Sellesse gruppi kuulujatel on tavakooli lõpetamise (või puudega inimeste
erikoolis eriala omandamise) järel säilinud võime edasi õppida.
Neil ei ole raske osavõtta sotsiaalsest elust.
· II grupp – 50-70-protsendiline töövõime kaotus.
Siia kuuluvad vaimupuudega inimesed, kes vajavad toetust ja abi iseseisvaks
toimetulekuks.
Siia kuuluvad need inimesed, kes oma erivajadusest hoolimata on suutelised
sobivat lihtsat eriala õppima.
· III grupp – 80-90-protsendiline töövõime kaotus.
See määratakse raske vaimupuudega inimestele. Nemad vajavad abi
suhtlemisel ja palju harjutamist tööl käimiseks.
Need inimesed vajavad rohkem toetust ja abi
· IV grupp - täielik (100-protsendiline) töövõime kaotus.
Neil inimestel on väga keeruline töötada oma erivajaduste tõttu. Need
inimesed on sügava puudega ja tavaliselt ei tööta.
4.5 Teovõime
Teovõimeline isik on 18-aastane või vanem inimene kellel on õigused ja
kohustused ning seadustest tulenevad vastutused.
Isiku teovõimet saab piirata ainult seaduses ette nähtud juhtudel ja korras.
Seda saab teha ainult läbi kohtu kohtunik.
Kui isiku teovõimet piiratakse määrab kohtunik talle eestkostja.
Perekonnaseaduse järgi otsustab eestkoste seadmise kohus.
Eestkoste ja piiratud teovõime määratakse kohtuotsusega, kus märgitakse,
milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja
nõusolekuta.
22
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Piiratud teovõime ei ole sama, mis piiratud töövõime!
Piiratud teovõimega isik võib olla töötaja Töölepingu seaduse järgi.
Eestkostja nõusolekul võib piiratud teovõimega isiku tööle võtta.
Eestkostja nõusolekut on vaja töösuhte alustamiseks, sest see toob kaasa
kohustusi.
Nõusolek võib olla suuline või kirjalik.
Töölepingule kirjutab piiratud teovõimega isik alla ise.
Juhul kui vaimupuudega ja piiratud teovõimega isik kahjustab teisi
isikuid, vastutab teo eest eestkostja.
4.6 Töövaidluskomisjon
Töövaidluseks loetakse lahkarvamust, mida pooled ei ole suutnud lahendada
omavahelise kokkuleppe teel.
Põhiseadus ütleb, et töövaidluste lahendamise korra määrab kindlaks
seadus.
Nii tööandjal kui töötajal on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks
kas Töövaidluskomisjoni või kohtusse.
4.7 Rehabilitatsioon
Rehabiliteerimine on tegevus inimese oskuste arendamiseks.
Rehabilitatsiooni eesmärk on inimese toimetuleku oskuste
suurendamine ja toetuse vajaduse vähendamine.
Rehabiliteerimise protsess on jaotatud kahte etappi.
- Aktiivse rehabiliteerimise etapp,
- Toetava ja toimetulekuvõimet säilitava rehabiliteerimise etapp.
23
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Aktiivne rehabiliteerimine toimub rehabilitatsiooniasutuses
rehabilitatsioonimeeskonna poolt.
Rehabilitatsiooni meeskonnas on : arst, psühholoog (kutsenõustaja),
sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, meditsiiniõde.
Meeskonda kaasatakse vastavalt vajadusele ka teisi eksperte.
Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud rehabilitatsioonikeskused on enamasti
suuremates linnades.
Keskused pakuvad psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist, logopeedi ja
psühhoterapeudi vastuvõtte.
Igal keskusel on ka oma eriteenused. Nendeks võib olla nõelravi, mudaravi,
soolaravi, hobuteraapia ja nägemise või kuulmise konsultatsioonid.
16 – 65-aastase puuetega isikutele makstakse rehabilitatsioonitoetust.
Vaimupuudega inimeste jaoks peaks rehabiliteerimine koosnema toetusest
hariduses, meditsiinilisest abist ja sotsiaalabist.
Need erinevad toetuse liigid peaksid toimima samaaegselt, kuid mitte
tingimata samas kohas.
Rehabilitatsiooni plaani koostab rehabilitatsioonimeeskond.
Meeskond koostab rehabilitatsiooniplaani koostöös inimese ja tema
esindajaga.
Isiklik rehabilitatsiooniplaan on kirjalik dokument.
Rehabilitatsiooniplaanis on kirjas millist abi ja milliseid teenuseid
inimene vajab.
Plaan annab hinnangu isiku tegevusvõimele, vajadusele kõrvalabi,
juhendamise või järelvalve järele.
Plaan koostatakse üheks, kaheks või viieks aastaks.
Plaani kestus oleneb rehabilitatsioonimeeskonna otsusest.
Vaimupuudega laste vanemate arvates on plaanidesse tihti kirja pandud
ainult need teenused, mis on kohapeal saadaval ning milleks raha jätkub.
Vaja on rohkem erinevaid rehabilitatsiooni teenuseid!
24
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
5. Sotsiaalhoolekanne
5.1 Toetused
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seadus kindlustab, et puuetega inimeste
iseseisvat toimetulekut toetatakse lisakulude osalise hüvitamise kaudu, see
tähendab, et riik maksab puudega inimestele toetust.
Puudega inimesed saavad riigilit toetust.
Riik on kehtestanud seitse puuetega inimeste sotsiaaltoetuse liiki:
§ Puudega täiskasvanu toetus
§ Puudega lapse toetus
§ Hooldajatoetus
§ Puudega vanema toetus
§ Õppetoetus
§ Rehabilitatsioonitoetus
§ Täienduskoolitustoetus
Seaduses on kirjas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende
saamise tingimused, nende suurused ning määramise ja maksmise kord.
5.2 Pensionid ja toetused
Sotsiaalkindlustusamet maksab puuetega inimesele pensione ja hüvitisi.
Riik kompenseerib puuetega inimestele:
1. Töövõime kaotuse tõttu saamata jäänud töötasu
Selleks määratakse inimesele töövõime kaotuse protsent ja makstakse
töövõimetuspensioni.
2. Puudest tingitud lisakulud
Seda tehakse sotsiaaltoetuste kaudu
3. Tehnilised abivahendid ja nende kasutamise õpetuse
Nende vahendite loetelu on toodud riigi poolt kinnitatud määruses
„Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise
tingimused ja kord“
25
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
4. Rehabilitatsiooniteenused
Siin lähtutakse inimese vajadustest ja riigi rahalistest võimalustest.
Teenuste ja toetuste saamiseks peab Sul kindlasti peab olema koostatud
Rehabilitatsiooniplaan!
Inimestele, kes ei saa mingil põhjusel tööl käia määratakse riigi poolt
Pension:
Vanaduspension
Riiklikule vanaduspensionile on puuetega inimestel õigus samadel alustel kui
teistel.
Töövõimetuspension
Töövõimetuspension määratakse ainult tööealistele isikutele.
Rahvapension
Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikutel on õigus rahvapensionile.
Vaata täpsemalt lisast.
Isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks
riiklik pension tema enda valikul.
Seetõttu ei ole piiratud töövõimega inimesel õigust töötuks jäädes saada
peale töövõimetuspensioni ka töötushüvitist.
Piiratud töövõimega isik, kes otsustab tööle minna, saab lisaks palgale
töövõimetuspensioni sõltumata töötasu suurusest.
Töövõimetuspensioni ei võeta ära kui Sa saad töö eest palka!!
Puudega inimese toetused
Puuetega inimeste sotsiaaltoetused sõltuvad puude raskusastmest ja
võimest teha tööd.
Töövõime kaotuse määramisel on otsustavaks inimese tervislik seisund ning
osaline või täielik võimetus töötada ja endale raha teenida
26
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Toimetulekutoetus
Puuduse korral saavad puudega inimesega pered kõigi teistega võrdsetel
alustel taotleda toimetulekutoetust.
Seda saab teha juhul, kui pere sissetulek pärast eluasemekulude tasumist
jääb allapoole toimetulekupiiri.
Toimetulekupiir on praegu 750 krooni esimese pereliikme kohta ja 600
krooni iga järgneva pereliikme kohta.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi toimetulekutoetuse määramisel pere
sissetulekute hulka ei arvata.
Hooldajatoetus
Lapsevanem või hooldaja, kellel ei ole võimalik puudega lapse või
täiskasvanu hooldamise tõttu töötada, saab igakuist hooldajatoetust
240 – 400 krooni.
Toetust makstakse vastavalt hooldatava lapse puude raskusastmele ja
vanusele.
6. Tööturupoliitika
Tööturupoliitikat kujundab Sotsiaalministeeriumi Tööturuosakond ja teostab
16 maakondlikku Tööturuametit.
Eesti riikliku arengukava peaeesmärk aastani 2010 on saavutada tööealise
elanikkonna võimalikult täielik tööhõive.
Eesti riik tahab et võimalikult palju inimesi käiks tööl!
Igal aastal võetakse vastu Tööhõive Tegevuskava, mis on kooskõlas Euroopa
tööturu plaanidega.
Kõik kavad koostavad omavahelises koostöös Sotsiaalministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Siseministeerium.
Kõige rohkem pööratakse tähelepanu individuaalsele tööle riskirühmadega.
27
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Kuid puuetega inimeste tööhõive edendamiseks spetsiaalne riiklik
arengukava puudub.
Olemasolevad ressursid ei võimalda teenuste arendamist vaimupuudega
inimestele töötamisvõimaluste loomiseks.
Isegi seadusega kehtestatud toetused ei ole alati kättesaadavad.
Vaja oleks luua vaimupuudega inimestele rohkem töötamise kohti !
7. Tööandjate toetamine
Eestis ei ole tööandjale mitte mingisuguseid puudega inimese tööle
võtmist kohustavaid seadusi.
Puuetega inimesi töölevõtvatele tööandjatele kehtivad teatud
maksusoodustused.
Neid saab uurida Eesti Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt www.emta.ee
Kuigi puudega inimestele kehtib ravikindlustus, peavad tööandjad tasuma ka
selle maksu puudega inimese palgalt.
Et soodustada puuetega inimeste tööhõivet, on tööandjale riigi poolt ette
nähtud riigi abi puuetega inimeste töölevõtmiseks.
28
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Lisaks võib riik anda abi ka puuetega inimeste töölevõtmisega
kaasnevate täiendavate kulude katmiseks.
Niisuguseid kulusid võib põhjustada töökohtade kohandamine, arvestades
puudega töötaja vajadusi.
Vajalikuks võib osutuda puudega töötaja abistamisega tegelevate inimeste
töölevõtmine.
Veel on tähtis kulutus puudega töötaja poolt kasutatavate töövahendite
kohandamine või hankimine.
Tööturutoetus
Tööturutoetus tööandjale on tööhõiveameti kaudu taotletav hüvitis
osaliselt töövõimetu isiku töölevõtmiseks.
Tööandjatele tööturutoetuse maksmise eesmärk on toetada väiksema
konkurentsivõimega isikute tööhõivet ja töötamist. .
Et tööandja saaks tööturutoetust, peab puuetega isik olema kõigepealt
Tööhõiveametis töötuna registreeritud.
Puudega isiku tööle rakendamisel aitab Tööturuamet tööandjal kohandada
tööruumid ja/või –vahendid, annab vajadusel tasuta kasutada tehnilise
abivahendi, abistab tööintervjuul, kui see on vajalik, katab tööandja kulud,
mis tekivad seoses puudega isiku juhendamisega.
Tööruumide või –vahendiste kohandamisel katab tööturuamet 50%
kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem kui 30 000 krooni.Tehnilise
abivahendi annab tasuta kasutada kuni kolmeks aastaks.
Vajadusel kompenseerib tugiisiku töötasu, tugiisiku teenuse eest tasutakse
kuni 1 aasta jooksul, kuid mitte rohkem kui 700 tundi aastas.
Riik maksab osa sotsiaalmaksu töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni.
Riik maksab sotsiaalmaksu 2000 kroonilt, mis on sotsiaalmaksu maksmise
aluseks olev kuumäär alates 2007. aastast.
( Näiteks, kui töötaja brutopalk on 9000 krooni, siis nimetatud tööandja
peaks maksma sotsiaalmaksu 7000 kroonilt.)
29
LIGIPÄÄS HARIDUSELE JA TÖÖHÕIVELE LIHTSAS KEELES
Täieliku töövõimetusega (100%) inimese töölevõtmist Tööturuteenuse
seadus ette ei näe.
100% töövõimetusega inimene võib olla täiesti suuteline töötama talle
sobival töökohal. Nii ütleb ka sotsiaalministeeriumi kodulehekülg.
8. Tegelik tööelu ja poliitika elluviimine
8.1 Töötuse määr
Töötuse risk suureneb vanuse, madala haridustaseme või lõpetamata
haridustee, aegunud teadmiste ja oskuste, puude või eesti keele vähese
oskusega.
Eestis ei ole võimalik välja arvutada kui palju vaimupuudega inimesi töötab.
Statistilist arvestust ei peeta puudeliikide lõikes.
Puuetega inimeste töötuse määr on palju kõrgem kui teiste inimeste hulgas.
Puuetega inimestest on enam kui pooled töövõimelises eas, kuid üksnes 12
protsenti neist töötavad.
Puudega inimene saab ennast tööhõiveametis arvele võtta, kuid ei oma
õigust töötu toetusele.
Seetõttu tihti puudega inimesed ennast töötuna arvele ei võta.
8.2 Vaesus
Töötute ja nende perede suur vaesusoht on tingitud väga madalast töötu
sotsiaalse ka


Use: 0.1402